Muhu tikandPärast ristpiste perioodi on Muhu tikandiks kujunenud eelkõige lilltikand - sünniajaga umbes 1910 - 20. Erinevus algusaegade ja tänapäeva tikandi välimuse vahel on päris suur. Lilltikand üldiselt kandis Eestimaal kõigepealt saksapärast nimetust kirjutikandus (buntstikerei), seejärel lillkiri. Muhus öeldi algul lankimine (pikkade hõredate pistetega õmblemine) , hiljem roosimine ja tänapäeval tavatsetakse pea kõike lilleliseks tikitut nimetada Muhu tikandiks. Brändinimetuse „Muhu tikand“ teke on aga ilmselgelt seotud rahvakunstimeistrite koondisega UKU (tegutses 1966-1993). UKU kõrged nõudmised tootlikkuse ja kvaliteedi osas tekitasid Muhu tikandi nimelised hästimüüvad kaubaartiklid. Muhu tikandit tehti UKU osakondades ka mujal Eestis. Kui küsitakse Muhu tikandi definitsiooni, siis tuleb tunnistada Muhu tikand nähtuseks, mis on seotud aegade, olude ja inimestega ning on alati komplektis ja arengus koos Muhu saare ja siinsete lugudega. Tikkimine on Muhus juurdunud kui elustiil. Nii nagu on inimesed erinevad, oli ja on ka muhu tikkijate hulgas eredalt omapärase käekirjaga kui ka töökaid mustrite järgi tikkijaid. Et erinevad tikkijad Muhus siiski mingi ühtse muhu mulje on saavutanud, on koos ja lähestikku elamise ja töötamise tulemusel tekkinud sünergia, mida mõjutavad põlvkondade kogemused. Muhu tikand ei ole sugugi üheselt mõistetav ja hetkega haaratav oskustepakett. Muhu tikand on mitmete võimaluste nutikas kombinatsioon. Kogukonna heakskiit on endiselt oluliseks mõõdupuuks. Saja aasta jagu ilusaid tikkimistöid annavad huvilistele võimaluse jälgida Muhu tikandi arengulugu, tikkijate käekirja ja tööstiili. Anu Kabur | ||